4MAT – isiksuse eripära arvestav õppemetoodika
Eestis tegutsevad koolitusfirmad kasutavad väga erinevaid õpetamise metoodikaid, alates oma kogemustel põhinevatest meetoditest kuni teaduslikult põhjendatud metaprogrammideni.
4MAT õppimise süsteem, mille lõi 1979. aastal Bernice McCarthy, on suunatud treeningute efektiivsuse parandamisele õppija individuaalsuse arvestamise kaudu. See on struktureeritud protsess, mis ühendab personaalse arengu fundamentaalsed põhimõtted tänapäevaste aju-uuringute ja õppimisega.
4MAT metoodika näeb ette iga koolituse ja ka teema alguses osalejate motiveerimist: miks konkreetne teema on oluline ettevõttele ja osalejatele, miks on vaja midagi tegutsemises muuta. Selles etapis tuleb esile tõsta osalejate personaalseid kogemusi, siduda osalejad teemaga. See õpetamise etapp muutub eriti oluliseks, kui osalejad on kursusele saadetud. Niisiis, osalejate motiveerimine juhi poolt enne kursust suurendab oluliselt selle kasutegurit.
Kui õige tööõhkkond loodud, on õige minna teema juurde, kus konsultandi/treeneri roll on edasi anda oluline info meetodist või faktidest, mida osaleja pärast kursust peab teadma. Selle osa eesmärk on seoste näitamine, selgusele jõudmine, süsteemi loomine, defineerimine, kujundlikkus, klassifitseerimine, võrdlemine, objektiivsus, planeerimine, teoreetiliste mudelite konstrueerimine jne.
Sellest aga ei piisa, kui meie eesmärgiks on, et osalejad oskavad pärast kursust infot kasutada. Seetõttu tuleb kindlasti harjutada, kuidas õpitud teadmisi kasutada, kuidas nende abil probleeme lahendada. Selles osas kasutatakse osalejate initsiatiivi, aktiivsust. Selleks lahendatakse näidisülesandeid ja uuritakse, kuidas osalejad on teemast aru saanud.
Meetodist arusaamine ehk oskamine avab tavaliselt osalejate loovuse, mis väljendub vabas mõttelennus, kuidas teadmisi erinevates praktilistes olukordades kasutada. Siin on tähtis konsultandi/treeneri suunamisoskus, kuidas uusi oskusi adapteerida osalejate töösituatsioonidesse. Osalejatele tuleb anda võimalus oma teadmisi teistega jagada, et nad saaksid seostada õpitut teiste kontseptsioonidega. Selle osa eesmärgiks on loovuse rõhutamine, piirangute kaotamine, väljakujunenud arusaamade revideerimine, summeerimine, sünteesimine, ümberhindamine.
Kirjeldatud metoodikat kasutades on tõenäoline, et teemad tõepoolest omandatakse. Teatud mõttes võib selle meetodi puuduseks pidada seda, et harjutamiseks kulub üsna palju aega. Siin aga kehtib kindlasti tuntud hüüdlause “Less is more” ehk teisisõnu– vähema arvu teemade puhul omandate rohkem teadmisi.
Siit soovitus – kui olete täpselt määranud eesmärgi, mida koolituse abil tahate saavutada, ning olete küsinud erinevatelt koolitusfirmadelt pakkumisi, siis küsige koolitajalt, millist metoodikat ta kasutab.
